Tere, üle mitme kuu! Kas tõesti nii kaua aega on möödas, kui viimati siin blogistasin:)…
Elu läheb aina edasi. Ei aeg seisa.
Mis siis vahepeal huvitavat on toimunud…?
Tegelikult käib tööinimesel elu ju ikka üsna üht radapidi. Sügisel sätib end sisse rutiinne elu.
Üks päev ütlesid lapsed (nägu naerul)- emme, varsti on jõulud! Jessss! 🙂 Ja mina mõtlesin..oiii, kas tõesti varsti!???
Kuidas küll nii…? Aga tõsi on see, et suvi on möödas. Sügises oleme ja talv on ootel.
Olgu need siis jõulud või muu, igal ühel on midagi, millele mõeldes läheb suu naerule, kas pole?
Lapsevanematel on muidugi 1000 tegu teha ja emadel proovimata mõni uus retsept & miljon asja lastele öelda… palju õpetussõnu, kuid lastel on meeles eelkõige kingitused ja sünnipäevad. Kommisöömised ja mängud… lapsepõlverõõmud!
Lapsed käivad ka põhikohaga tööl! Koolis! 🙂 Huvialaringides… see kõik võtab oma energi ja aja. Kuid midagi peab ju iga väike inimene ometi tegema, et targemaks ja osavamas saada! 🙂
Õppida aga on kõigil midagi…Ka üksteiselt õppida!
Viimasel ajal olen mõelnud, et sageli käib elu ümber tööde ja toimetuste ning inimsuhtlemisega ei jõuagi väga palju tegeleda, sest energia on mujale kulunud…
Kuid hoolimata elu tempokusest võisin täna taas kogeda pikka-mõnusat pühapäevahommikut koos kaasaga.
Kahekesi olemise aega on vaja sama kindlalt, kui aega oma lastega..perega..sõpradega…
Küll on hea, kui on vanavanemad, kes vahel meelsasti lastelastega mõne tunni tegelevad.
Seega- igas eas ja igal aastaajal on olemas oma toredad hetked…Püüa need kinni ja naudi! 🙂
Värvilisemaks teevad päevad ka momendid, kus lapsed märkavad maast korjata näiteks imeilusaid kirjusid vahtralehti…
Väikestes asjades on rõõm sees. Oska vaid märgata! 😉
Kaunist sügise jätku!
Sebrakese blogi :) 